• Kaspar Endrikson

Tark ei torma ehk riigiabi ”ergutava mõju” nõudest

Täna on valdav osa ettevõtjatest teadlik, et riigilt rahaliste toetuste saamisel peab arvestama riigiabi reeglitega ning reeglite rikkumise korral võivad ettevõtjale kaasneda negatiivsed tagajärjed. Vastava teadlikkuse tõstmisel omasid suurt rolli Eestit puudutavad negatiivsed riigiabi kaasused: (i) EAS-i ergutava mõju saaga (2012), mis puudutas ca 9 miljoni euro ulatuses väljamakstud toetuste tagasinõudmist EAS-i poolt; (ii) rahvusliku lennufirma Estonian Air kaasus (2015), milles Euroopa Komisjon kohustas Eestit nõudma Estonian Airilt tagasi viimasele antud riigiabi suurusjärgus 100 miljonit eurot ning mille tõttu pidi Estonian Air oma tegevuse lõpetama.


Seejuures on EASi ergutava mõju saaga endiselt pooleli/aktuaalne. Hiljuti tegi Euroopa Kohus sellega seotud asjas (Eesti Pagar vs EAS ja MKM, C-349/17) olulise lahendi, mis annab vastuse mitmele riigiabi tagasinõuete sisu ja õiguspärasust puudutavale küsimusele. Etteruttavalt võib öelda, et ettevõtjate vaatenurgast need vastused üldiselt midagi head ei kujutanud.

Kas tunnete "ergutavat mõju"?

EASi ergutava mõju kaasuse taust


EASi ergutava mõju kaasuse sisuks oli riigiabi reegel, mille kohaselt on riigil ilma Euroopa Komisjoni eelneva loata lubatud riigiabi anda (nn grupierandi alusel) tingimusel, et riigiabi omab abisaajale „ergutavat mõju“. Reegli mõte on see, et toetust tohib anda üksnes juhul, kui ilma toetuseta ei viiks abisaaja toetatavat tegevust/projekti ellu (nt ei omandaks uusi seadmeid, ehitaks uut tehast). Seega, kui abisaaja viiks projekti ellu ka ilma toetuseta (mis viitab sellele, et toetus pole vajalik), siis puudub abil ergutav mõju ja toetust ei tohi anda. Ergutava mõju kontroll toimub väga formaalselt – ergutava mõju olemasoluks peab abisaaja esitama abitaotluse enne projekti kallal „tööde alustamist“. Töö alustamine tähendas kas ehitustööde algust või esimese kindla kokkuleppe (nt leping) sõlmimist seadmete tellimiseks. EASi kaasuses andis aga EAS toetust mitmetele projektidele, kus abisaajad olid töid alustanud (seadmete ostulepingud sõlmitud) enne EAS-le abitaotluse esitamist. Sellest tulenevalt nõudis EAS vastavatele projektidele antud toetuse abisaajatelt tagasi. Eesti Pagar vaidlustas tagasinõude Eesti halduskohtus, mis on jõudnud nii Riigikohtusse (asi nr 3-3-1-8-16) ning nüüdseks saanud seisukoha ka Euroopa Kohtult.


Mida Euroopa Kohus hindas?


1) Kas ergutava mõju hindamisel on oluline sõlmitud lepingust väljumise võimalus ja väljumise kulu suurus

Kohtu vastus: ei ole. Seega, kui abisaaja on sõlminud tingimusteta ja õiguslikult siduva lepingu (nt seadmete tarneks) enne abitaotluse esitamist, siis puudub abil igal juhul ergutav mõju ning seda järeldust ei mõjuta isegi teoreetiline võimalus lepingust hiljem väljuda (ega väljumise potentsiaalselt väike kulu võrreldes saadud toetusega).


Küll aga andis kohus mõista, et vastus võiks olla teine, kui tegemist oleks tingimusliku lepingu/kohustusega. Näiteks, kui lepingu ja selles sisalduvate kohustuste tekkimine on seatud sõltuvusse hilisemast toetuse saamisest – kui toetust saadakse, siis leping/kohustused jõustuvad ning kui mitte, siis pooltele lepingust kohustusi ei tule.

Seega, kui ettevõtjatel on siiski mingil põhjusel vajalik enne toetuse taotlemist sõlmida tarnijatega lepinguid, tuleks need lepingud sõlmida tingimuslikult ning seada lepingu/kohustuse jõustumine/siduvus ettevõtjale sõltuvusse abitaotluse rahuldamisest.

2) Kas riigiabi andnud haldusorganil on kohustus omal initsiatiivil (s.t. ilma Euroopa Komisjoni otsuseta) toetus tagasi nõuda, kui abil puudub ergutav mõju?

Kohtu vastus: jah. Seega ei ole tagasinõude kohustuse eelduseks Euroopa Komisjoni tagasinõude otsuse olemasolu.

Eesti haldusorgan, kes abi andis, on kohustatud abi omal initsiatiivil tagasi nõudma alati, kui ilma Komisjoni eelneva loata riigiabi andmise tingimused (nt ergutava mõju nõue või muud nn grupierandi määruses sätestatud tingimused) pole täidetud.

Sellises olukorras puudub Eesti haldusorganil kaalutlusõigus tagasinõude otsuse tegemise/mittetegemise osas, vaid tegemist on EL õigusest tuleneva kohustusega.


3) Kas abisaajal võib tekkida toetusele õiguspärane ootus, kui riigiabi reeglite rikkumine on tingitud Eesti haldusorgani (nt EAS) tegevusest?

Kohtu vastus: ei.

Abisaajatel ei teki kunagi õiguspärast ootust riigiabile, kui Eesti haldusorgani poolt on riigiabi antud riigiabi reegleid rikkudes.

Seega vastutab reeglite rikkumise tagajärgede eest alati abisaaja ning seda ka olukorras, kus reeglite rikkumine võis olla tingitud haldusorganist. Abisaajal võiks tekkida õiguspärane ootus üksnes juhul, kui riigiabi on andnud mõni EL institutsioon (nt Euroopa Komisjon).


Liikmesriikide ametiasutuste vead aga ei anna kunagi alust õiguspäraseks ootuseks. Kehtib nn hoolsa ettevõtja põhimõte, mis tähendab, et iga ettevõtja peab ise alati veenduma enne abi vastuvõtmist, et abi andmisel on riigiabi reegleid täidetud. Seega tuleks Eesti haldusorganitelt riigiabi taotlemisel alati lähtuda „usalda, aga kontrolli“ põhimõttest.


4) Kas haldusorgani omal initsiatiivil (s.t. ilma Euroopa Komisjoni otsuseta) tehtud tagasinõude korral tuleb lisaks toetusele abisaajalt nõuda ka intressi?

Kohtu vastus: jah. Abiandja peab abisaajalt nõudma intressi nii juhul, kui tagasinõude aluseks on Euroopa Komisjoni otsus, kui ka juhul, kui tagasinõue tehakse abiandja omal initsiatiivil. Kui intressi suurust ei reguleeri EL õigusaktid, tuleb intressi suurus määrata siseriiklike õigusaktide kohaselt.


5) Kui pikk on tagasinõude aegumistähtaeg, kui riigiabi on rahastatud EL struktuurfondidest?

Kohtu vastus: EL struktuurifondidest rahastatava riigiabi tagasinõude tähtaeg on 4 aastat (kui täidetud on määruse nr 2988/95 tingimused).

Kui eelnimetatud EL määruse tingimused on täitmata, tuleb kohaldada aegumistähtaega, mis on ettenähtud riigisiseses õiguses. Seega ei saa liikmesriigid lähtuda 10-aastasest tähtajast, mille jooksul on Euroopa Komisjonil õigus kohustada liikmesriike ebaseaduslikku riigiabi tagasi nõudma.


Meelespea!

Lihtne meelespea riigiabi riskide vältimiseks lähtudes Eesti vanasõnadest.


Vanasõnad, millest mitte juhinduda:

- kingitud hobuse [toetuse] suhu ei vaadata

- kes tööd teeb [enne abitaotluse esitamist], see rõõmu näeb

- õige [abitaotleja] hõlma, ei hakka ükski


Vanasõnad, millest lähtumine võib aidata probleeme vältida:

- tark ei torma [töid tegema enne riigiabi taotlemist]

- põrsast kotis ei osteta [veendu, et riigiabi saamine on reeglitepärane]

- üheksa korda mõõda, üks kord lõika [veendu veelkord, et kõik on reeglitepärane]

165 views