• Liisa Kuuskmaa

Kas tehingute rekordaasta tõi kaasa Konkurentsiameti rangema lähenemise koondumiste kontrollile?

Updated: Apr 23, 2019

Äripäev avaldas, et läinud aasta oli Balti ühinemis- ja ülevõtmistehingute turu jaoks rekordaasta. Avaldatud tehingute koguväärtus jõudis möödunud aasta 2,4 miljardi euroga järele 2008. aastale, kui tehingute koguväärtus ulatus 2,5 miljardi euroni. Tehinguturu märkimisväärne aktiivsus tähendas töörohket aastat ka Konkurentsiameti koondumiste kontrolli osakonnale. Seejuures kasvas tehinguosaliste jaoks negatiivse tulemusega menetluste arv.


Konkurentsiametile esitati 2018. aastal 45 koondumise teadet. Kuuel korral algatati teise faasi menetlusi.

Varasemad võrreldavad numbrid pärinevad 2003. aastast, kui teateid esitati 43. Viimastel aastatel on koondumiste arv, millest Konkurentsiametit on teavitatud, küll tõusnud, kuid nende arv on jäänud senini siiski alla neljakümne. Majanduses tagasihoidlikematel aegadel ka alla kahekümne.


Tehinguturu aktiivsuse kasvuga on kaasnenud Konkurentsiameti kõrgendatud tähelepanu konkurentsi seisukohalt potentsiaalseid probleeme kaasa toovatele tehingutele. Lühidalt selgituseks – koondumiste kontrolli menetlus on kaheetapiline. Mitteprobleemsed tehingud saavad loa üsna kiiresti menetluse esimeses faasis. Kui aga ilmneb, et koondumine võib konkurentsi kahjustada ja selleks on vajalik täiendav kontroll, algatatakse täiendav menetlus. Lisaks üleüldisele koondumise teadete suurele hulgale oli 2018. aasta märgiline ka seetõttu, et täiendavaid menetlusi algatati rekordiliselt palju – lausa kuuel korral.


Konkurentsiameti haruldane keeldumisotsus


Keeldumisotsused on Eesti Konkurentsiameti praktikas olnud siiani haruldased. 2018. aasta on ka seetõttu erakordne.


Nimelt keelas Konkurentsiamet septembris Ragn-Sellsi kontsernil omandada Väätsa prügila, mis on üks neljast prügilast Eestis, kus tegeletakse erinevate jäätmeliikide töötlemise ja kõrvaldamisega. Konkurentsiamet nägi ohtu selles, et segaolmejäätmete käitlemisel Kesk- ja Lõuna-Eestis koonduks kogu turustusahel kõigi oma tasanditega ühe kontserni kätte ning sellest tulenevalt tekiks võimalus piirata konkurentsi ja turule juurdepääsu. Koondumist keelavad otsused on Eestis erakordselt harvad – alates 2001. aastast, mil hakkas toimima koondumiste kontroll selle tänasel kujul, on tegemist kolmanda keelava otsusega. Eelmised keelavad otsused pärinevad aastatest 2007 ja 2011, kui Konkurentsiamet keelas vastavalt Terve Pere Apteegi ja Saku Apteegi ning Eesti Posti ja Express Posti koondumised.


Lisaks lõppes ainult üks ülejäänud täiendavatest menetlustest 2018. aastal koondumist lubava otsusega. Kolmest koondumisest otsustasid pooled loobuda. Näiteks Eesti Keskkonnateenused AS, kes esitas muuhulgas ka vastuväite Ragn-Sellsi ja Väätsa prügila tehingule, võttis umbes kuu aega pärast eelkirjeldatud keelavat otsust enda esitatud koondumise teate tagasi. Tehing puudutas OÜ Tallinna Kommunaalteenused osade müüki ning tänavahooldusteenuste turgu. Konkurentsiamet oli pooltele märku andnud, et koondumisele ei ole võimalik luba anda, kuna see kahjustaks oluliselt konkurentsi tänavahooldusteenuste osutamisel Tallinnas, mispeale otsustasid pooled tehingust loobuda. Sama juhtus ka tehinguga, mille käigus pidi Parma Oy omandama valitseva mõju AS TMB üle. Konkurentsiamet ei pidanud loa andmist võimalikuks seoses turgu valitseva seisundi tekkimisega betoonist ehitustoodete tootmise ja müügi turul Eestis. Seetõttu loobusid pooled koondumisest.


Märkimisväärne on seegi, et üks täiendav menetlus lõpetati, sest Konkurentsiamet jõudis tehingut kontrollides järeldusele, et pädevus tehingule hinnang anda on hoopis Euroopa Komisjonil. Täiendava kontrolli läbinud tehingutest kiitis Konkurentsiamet 2018. aastal seega heaks üksnes palju kära tekitanud Nelja Energia AS omandamise Eesti Energia kontserni kuuluva Enefit Greeni AS poolt.


Mida siis aastast 2018 järeldada?


Aeg näitab, kas kirjeldatud arengud on märk üldisemast tendentsist ja Konkurentsiameti koondumiste kontrolli rangemaks muutumisest või on tegemist lihtsalt koondumiste mõttes erandliku aastaga. Konkurentsiameti peadirektori sõnul ei ole Konkurentsiamet oma lähenemist muutnud ning on toimiva konkurentsi kaitsmisel järjepidevalt jõuline.

57 views